Riikide raportid

100 aastat Eesti Vabariiki

kohta Elisabeth Bauer, Milena Vanini
24. veebruaril 2018 tähistas Eesti oma riigi ümmargust juubelit. 100 aastat tagasi oli Tallinnas kogunenud riigi esimene ajutine valitsus. Üle kogu riigi aset leidnud hommikused liputseremooniad, sõjaväeparaad pealinnas Tallinnas ja õhtune Eesti presidendi vastuvõtt moodustasid iseseisvusele pühendatud ja veel kuni 2020. aastani jätkuvate pidustuste kõrgpunkti.

Pärast 1917. a. Veebruarirevolutsiooni ja Vene Keisririigi eksistentsi lõppu, sai alates 1721. aastast Venemaale kuulunud Eestimaa kubermang laiendatud omavalitsuslikud õigused. Mais ja juunis leidsid aset ajutise Maapäeva esimesed valimised ja novembris, pärast Oktoobrirevolutsiooni Venemaal, kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis, kuid õige peatselt pärast seda saadeti ta bolševike poolt siiski vägivaldset laiali. Järgmise aasta veebruaris kasutasid eesti poliitikud ära riigis tekkinud lühiajalise võimuvaakumi, mil Vene väed olid saksa relvajõudude eest taandumas, kuid ka saksa väed ei olnud riiki veel (selle täies ulatuses) vallutanud. Pärast mitut nurjunud katset kuulutati 23. veebruaril 1918 Pärnus välja Eesti iseseisvus ja 24. veebruaril tuli esimest korda kokku riigi Ajutine Valitsus.

Kuni Esimese Maailmasõja lõppemiseni jäi riik sakslaste poolt okupeerituks ning seejärel alustas Nõukogude Venemaa sõjavälist rünnakut eesmärgiga vallutada Baltikum. Eesti Vabadussõda lõppes alles 1920.aasta veebruaris Tartu rahuga, millega Venemaa tunnistas ametlikult Eesti iseseisvust. Esialgsest iseseisvuse väljakuulutamisest oli möödunud peaaegu kaks aastat.

Mitmekesine programm veel kuni aastani 2020

Juubeli tähistamise ametlikud üritused kajastavad Eesti iseseisvuse pikka kujunemisprotsessi. Üritused said alguse juba eelmisel aastal ja kestavad veel kuni 2020. aasta veebruarini ehk kuni Tartu rahu 100. aastapäevani. Selle suurprojekti organiseerimiseks moodustas Eesti valitsus Eesti 100 nimelise komitee. Nagu ka paljud muud digitaalse valitsemise ja majanduse pioneeriks peetavas Eestis toimuvad suured üritused on ka see suure juubeli programmi pandud kokku veebipõhiselt vastaval suuremahulisel veebileheküljel, mida kasutades saab selle iga külastaja koostada omaenda individuaalse ürituste programmi ja nii-öelda riigile tehtava sünnipäevakingina aidata oma ideede ja tegevuste kaudu kaasa programmi läbiviimisele.

Paljud tuntud eesti kunstnikud ja loovisikute grupid lõid juubeli puhul uusi teoseid. Nii näiteks toovad riigi erinevad teatrid ajavahemikul augustist 2017 kuni juulini 2018 lavale kaksteist uut Eesti ajalugu käsitlevat lavastust. Juubeliürituste raames esilinastub ka terve rida uusi filme ning lisaks sellele on kavas anda välja Eestit käsitlev 43-osaline raamatuseeria. Ametlik logo, milleks on Eesti 100, on ära toodud ka paljude rahvuslike ettevõtete juubelitoodetel ja eripakkumistel. Lisaks juba nimetatule toetas riik omalt poolt rahaliselt selliste suuremate algatuste läbiviimist nagu näiteks muusikakoolide varustatuse parandamine ja arhitektuurikonkursside korraldamine mitmete linnade avaliku ruumi uuendamiseks ja ümberkujundamiseks.

Eesti Euroopa südames

Pidustuste varasesse faasi langes Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemine 2017. aasta teisel poolaastal. Eesistumise alguses nimetas Eesti president Kersti Kaljulaid seda „Euroopa südames“ omandatud positsiooni ainulaadseks võimaluseks tutvustada Eestit mitte ainult Euroopa geograafilise vaid ka poliitilise osana. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kiitis jaanuaris Eesti eesistumist kui ühte tema mäletamist mööda läbi aegade kõige paremini organiseeritud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja eriti kiitis ta digitaliseerimise valdkonnas saavutatud edusamme. Ka Eestis endas leidis eesistumine suuremalt jaolt positiivset vastukaja: ühe Eesti valitusese uuringu kohaselt hindas 60 % kõigist eestlastest eesistumist edukaks ja peaaegu 80 % kiidab oma riigi liikmelisuse Euroopa Liidus heaks.

„Sünnipäevanädal“ iseseisvusdeklaratsiooni eeljaamades

Enne 24. veebruaril toimunud iseseisvuspäeva tähistamist leidsid terve sellele eelnenud nädala jooksul kogu riigis aset erinevad üritused, et meenutada riigi loomisele vahetult eelnenud ja iseseisvusdeklaratsiooni väljatöötamisega seoses olnud sündmusi. See niinimetatud „sünnipäevanädal“ hõlmas uute mälestusmärkide sisseõnnistamist ja juubelile pühendatud erimarkide ja erimüntide väljalaskmist. Lisaks sellele külastasid praeguse valitsuse liikmed vabariigi neljateistkümne olulise kodaniku sünnikohti. Peaminister Jüri Ratas pidas oma traditsioonilise sõltumatusele pühendatud kõne neljapäeval, 22. veebruaril Tartus Vanemuise teatris ehk riigi vanimas eestikeelses teatris. Oma kõnes viitas ta asjaolule ta, et 1918. aasta iseseisvusdeklaratsioon oli selgesõnaliselt suunatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Võttes arvesse riigi suurt venekeelset vähemust, mis moodustab kogu elanikkonnast umbes ühe neljandiku, kutsus Ratas eestlasi üles olema siiski teadlik „ühisest patriotismitundest“, seda vaatamata olemasolevatele keelelistele ja kultuurilistele erinevustele, ja tunnustas ning kiitis ka vähemuse panust pidustuste läbiviimisele.

Kuna 24. veebruar langes sel aastal laupäevale, kutsusid Eesti 100 korraldajad eesti ettevõtteid üles andma juba reede oma töötajatele töövabaks päevaks. Iseseisvusdeklaratsioon loeti ette rahvuspüha eelõhtul Pärnus ehk linnas, kus see tehti esimest korda avalikult teatavaks ka 100 aastat tagasi. 24. veebruari päikesetõul viidi mitmes suures linnas läbi pidulik liputseremoonia. Tseremooniale järgnenud traditsioonilisel sõjaväeparaadil Tallinnas osales ligikaudu 1 100 sõdurit ja 100 sõjaväesõidukit, sealhulgas ka riigis paiknevate NATO üksuste sõdurid. Vaatamata kahekohalistele miinuskraadidele olid südalinnas toimunud paraadi tulnud vaatama tuhanded inimesed. Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tegi oma Tallinna Vabaduse väljakul peetud kõnes tagasivaate riigi ajaloole. Tema manitsuste kohaselt ei tohiks ka 27 aastat pärast iseseisvuse taastamist võtta selle olemasolu kuidagi garanteeritult ja endastmõistetavalt.

President Kaljulaid, kelle ametlik vastuvõtt toimus 24. veebruari õhtul Tartus asuvas Eesti Rahvusmuuseumis, osundas oma põnevusega oodatud kõnes eelkõige alates 1991. aastast saavutatule ja püüdlusele ning soovile olla „väärikas riik“. Eesti riik olevat praegu nii suutlik ja rahvusvaheliselt nii kõrgelt tunnustatud nagu ei iialgi vare, lausus ta.

Eesti ja eestlased maailmas

Juubeliga seonduvad pidustused toimuvad mitte ainult Eestis vaid ka kogu Euroopas ja maailmas. Kuni selle aasta lõpuni asetleidev rahvusvaheline programm sisaldab endas ligi 140 kontserti, näitust ja muud üritust. Paljud välisriikide riigi-ja valitsusjuhid õnnitlesid Eestit suure juubeli puhul. Mitmetes riikides asuvad tuntud ehitised nagu näiteks Rio de Janeiro Lunastaja Kristuse kuju ja Canadian National Tower Torontos olid valgustatud eesti rahvusvärvides.

Ka väljaspool kodumaad asuvad eesti kogukonnad on kutsutud osalema riigi juubeli tähistamises. Alates 19. sajandi lõpust asetleidnud mitme suure väljarändelaine tulemusena elab tänasel päeval välismaal, eelkõige Soomes, Venemaal, Rootsis, Kanadas ja USA-s umbes 200 000 etnilist eestlast. Sõltumata väljarännanute tänasest kodakondsusest on Eesti, silmas pidades muuhulgas ka riigi tänaseid demograafilisi arenguid, sellest inimgrupist väga huvitatud. Seepärast toetati Eesti 100 programmi raames ka eesti keele- ja kultuuriorganisatsioonide spetsiaalsete ürituste läbiviimist kogu maailmas.

Optimistlikult järgmisesse sajandisse?

Algatuse „pidu igas külas“ raames kutsutakse kõiki eesti paikkondi veel kuni selle aasta lõpuni üles organiseerima riigi juubeli puhul omaenda „sünnipäevapidu“ ja ka veel 2019. ja 2020. aastal tähistab Eesti riigi loomise ajajärku kuuluvate oluliste sündmuste 100-aastatseid juubeleid. Kuigi pidustused kestavad veel kaks aastat, oli selleaastane rahvuspüha tähistamine vaieldamatult kõigi sündmuste tegelikuks kõrgpunktiks. Näiteks kirjanik Peeter Helme avaldas Eesti Päevalehes arvamust, et mitte ükski senine 24. veebruar ei ole liigi ajaloos olnud sellise tähtsusega nagu selleaastane ja et enamus eestlasi ei saa oma eluajal kogema sellega võrreldavat rahvuspüha. Kuid vastukajad presidendi optimistlikule kõnele olid seevastu üsna erinevad. Helme nimetas kõnet „igavaks“ ja Rain Kooli Eesti Ringhäälingust hindas seda kui katset tabada „kuldset keskpunkti“, mis pidavat sellest keskpunktist kaugele jäävates inimestes kutsuma esile hoopis pahameele. Päevaleht Postimees kolumnist Kaire Uusen leidis seevastu, et vanade, ajalooliselt üheselt sõnastatavate vaenlaste, probleemide ja unistuste äralangemine tegevat tänasel päeval riigi ühemõttelise iseloomu ja tulevaste arengusuundade defineerimise küll keerulisemaks, kuid Kaljulaidi optimistlik toon olevat nende uute väljakutsete taustal siiski asjakohane.

Järgmised parlamendivalimised, mis toimuvad plaanipäraselt2019. aasta märtsis langevad samuti veel Eesti 100 raames peetavate pidustuste ajalisse raamistikku. Siis selgub, kas tänane koalitsioonivalitsus suudab riigi juubeli hoogu ja optimismi oma huvides ära kasutada. Postimehe läbiviidud küsitluste tulemusel jäi kolme koalitsioonierakonna toetus viimati alla 40 protsendi.

Estland feiert 100 Jahre Staatsgründung | Foto: Flickr/Guillaume Speurt/CC BY-SA 2.0

selle seeria kohta

Konrad Adenaueri Fondil on esindus umbes 70 riigis viiel erineval kontinendil. Neis tegevad asukohariigi kaastöötajad võivad rääkida asukohariigi päevakajalistest sündmustest ja pikaajalistest arengutest. "Riikide raportite" all pakuvad nad Konrad Adenaueri Fondi kodulehe lugejatele asjakohaseid analüüse, taustainfot ja hinnanguid.

tellimisinfo

erscheinungsort

Estland Estland